{"id":1837,"date":"2023-02-09T09:21:19","date_gmt":"2023-02-09T09:21:19","guid":{"rendered":"https:\/\/boysuntakm.uz\/?p=1837"},"modified":"2023-02-09T09:21:26","modified_gmt":"2023-02-09T09:21:26","slug":"bugun-9-fevral-ulug-bobokalonimiz-ozbek-tilining-asoschisi-buyuk-soz-sanatkori-shoirlar-sultoni-mutafakkir-va-davlat-arbobi-alisher-navoiy-tavallud-topgan-kun","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/boysuntakm.uz\/ru\/index.php\/2023\/02\/09\/bugun-9-fevral-ulug-bobokalonimiz-ozbek-tilining-asoschisi-buyuk-soz-sanatkori-shoirlar-sultoni-mutafakkir-va-davlat-arbobi-alisher-navoiy-tavallud-topgan-kun\/","title":{"rendered":"Bugun 9-fevral ulug\u2018 bobokalonimiz, o\u2018zbek tilining asoschisi, buyuk so\u2018z san\u2019atkori, shoirlar sultoni, mutafakkir va davlat arbobi Alisher Navoiy tavallud topgan kun."},"content":{"rendered":"\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" width=\"640\" height=\"443\" src=\"https:\/\/boysuntakm.uz\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/image-8.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1839\" srcset=\"https:\/\/boysuntakm.uz\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/image-8.png 640w, https:\/\/boysuntakm.uz\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/image-8-300x208.png 300w\" sizes=\"(max-width: 640px) 100vw, 640px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p>Alisher Navoiy (1441-1501) &#8212; buyuk shoir va mutafakkir, davlat arbobi. To\u2018liq ismi Nizomiddin Mir Alisher. Navoiy tahallusi ostida chig\u2018atoy (eki o\u2018zbek tili) hamda forsiyda (fors tilidagi asarlarida) ijod qilgan. G\u2018arbda chig\u2018atoy adabiyoti hisoblanmish o\u2018zbek adabiyotining eng yirik namoyondasi. Umuman olganda, butun turkiy xalqlari orasida u kabi yirik shaxs yo\u2018qdir.<br>Alisher Navoiyning ijodi ulkan. Olti dostonining hajmi 60 000 ga yaqin misrani tashkil etadi. 1483-1485 yillar Navoiy o\u2018z ichiga besh dostonni olgan \u201cHamsa\u201d asarini yaratgan.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" width=\"1024\" height=\"527\" src=\"https:\/\/boysuntakm.uz\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/image-9-1024x527.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1840\" srcset=\"https:\/\/boysuntakm.uz\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/image-9-1024x527.png 1024w, https:\/\/boysuntakm.uz\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/image-9-300x154.png 300w, https:\/\/boysuntakm.uz\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/image-9-768x395.png 768w, https:\/\/boysuntakm.uz\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/image-9.png 1280w\" sizes=\"(max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p>\ud83d\udcccAlisher Navoiy haqida 7 ta qiziqarli fakt<\/p>\n\n\n\n<p>1.Navoiy ikki taxallus ostida ijod qilgan. U Navoiy taxallusi ostida turkiy tilda ijod qilgan bo\u2018lsa, forsiy tildagi ijodi Foniy taxallusi bilan tanilgan.<\/p>\n\n\n\n<ol start=\"2\"><li>Alisher Navoiy ijodkor ziyolilar oilasida tug\u2018ilgan. Uning bobosi Abu Said shoir bo\u2018lgan. Ikkinchi bobosi Muhammad Ali esa musiqachi va xattot sifatida tanilgan.<\/li><li>Alisher Navoiy turkiy tilni forsiy tili bilan birga ijodga olib kirgan. Unga qadar hech kim turkiy tilda ijod qilmagan.<\/li><li>Buyuk Sulaymon Navoiy ijodini yuqori baholagan va o\u2018z kutubxonasida uning qo\u2018lyozmalarini va asarlarini saqlagan.<\/li><li>2009-yilda Merkuriydagi krater Alisher Navoiy sharafiga nomlangan.<\/li><li>Dunyoda Alisher Navoiyga qo\u2018yilgan bir nechta yodgorlik mavjud: Moskva, Navoiy, O\u2018sh, Toshkent, Samarqand, Boku, Tokio, Shanxay. Vashingtonda ham Navoiyga yodgorlik o\u2018rnatish rejalashtirilgan.<\/li><li>Alisher Navoiy Naqshbandiyning so\u2018fiylik tariqatida bo\u2018lgan. Uning so\u2018fiylik falsafiy-estetik qarashlari \u201cLison ut-Tayr\u201d asarida aks etgan.<\/li><\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Alisher Navoiy (1441-1501) &#8212; buyuk shoir va mutafakkir, davlat arbobi. To\u2018liq ismi Nizomiddin Mir Alisher&#8230;.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1838,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"spay_email":""},"categories":[1],"tags":[],"translation":{"provider":"WPGlobus","version":"2.6.0","language":"ru","enabled_languages":["uz","en","ru"],"languages":{"uz":{"title":true,"content":true,"excerpt":false},"en":{"title":false,"content":false,"excerpt":false},"ru":{"title":false,"content":false,"excerpt":false}}},"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/boysuntakm.uz\/wp-content\/uploads\/2023\/02\/photo_2023-02-09_14-19-51.jpg","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/boysuntakm.uz\/ru\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1837"}],"collection":[{"href":"https:\/\/boysuntakm.uz\/ru\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/boysuntakm.uz\/ru\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/boysuntakm.uz\/ru\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/boysuntakm.uz\/ru\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1837"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/boysuntakm.uz\/ru\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1837\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1841,"href":"https:\/\/boysuntakm.uz\/ru\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1837\/revisions\/1841"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/boysuntakm.uz\/ru\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1838"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/boysuntakm.uz\/ru\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1837"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/boysuntakm.uz\/ru\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1837"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/boysuntakm.uz\/ru\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1837"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}